AUTOVARUOSADE EKSPERT
Generaatoriga seotud probleemid võivad teid tee äärde jätta. Regulaarne testimine on ainus viis selle vältimiseks – muud alternatiivi pole.
Värelelvad esilaternad, vaikiv raadio, kütte- või kliimaseadme probleemid ja auto mittekäivitumine. Need ning paljud teised probleemid on peaaegu alati põhjustatud auto aku tühjenemisest või rikkest.
Suve lähenedes ja päevareisidele ja puhkusele suunduvate arvukate inimeste tõttu puutuvad autojuhid tõenäolisemalt kokku kiiruskontrollidega. Inimesed kasutavad suurema tõenäosusega tundmatuid teid, mille puhul nad ei tea, kus asuvad paiksed kiiruskaamerad. Iga riik kasutab ka mobiilseid kiiruskaameraid ja erinevad rakendused võimaldavad teada saada, kus need asuvad. Kui te soovite vältida lisaäppide nutitelefoni alla laadimist, siis teadke, et Google Maps oskab teid teavitada kiiruskontrollidest.
Sisepõlemismootoriga auto mootor muutub töötades tavaliselt kuumaks. See on loomulik, sest rataste liikumapanemiseks kasutatakse õhuga segatud kütuse järjestikkuseid plahvatusi. See omakorda tekitab vajaduse mootori jahutamiseks ja siinkohal tuleb mängu mootori jahutussüsteem. Selle süsteemi kõige olulisem osa on auto jahutusvedelik. Vanasti koosnes see veest, mida mõnikord segati talvel antifriisiga, et mootoriplokk ei muutuks jääkuubikuks. Tehnoloogia arenguga ei loobutud mitte ainult tavalisest veest kui peamisest jahutusvedelikust, vaid töötati välja ka andurid jahutusvedeliku temperatuuri jälgimiseks.
Auto kaitsmed on väikesed ja odavad, kuid äärmiselt tähtsad tehnilised detailid, millel on oma tillukestest mõõtmetest hoolimata mängida auto turvalisuses ja heakorras ebaproportsionaalselt suur roll. Käesolevas artiklis heidamegi kiire pilgu sellele, mis teie auto kaitsmekarbis õigupoolest toimub.
Auto aku näol on tegemist kuluvosaga, mille väljavahetamine peab toimuma teatavate korrapäraste ajavahemike järel, täpselt nagu rehvide ja klaasipuhasti harjade puhul. Sellest, et autoaku vahetus tuleb peatselt ette võtta, annavad märku teatavad tunnused, millest räägime lähemalt alljärgnevalt. Lisaks vaatame, mis võiks olla mõistlik autoaku vahetuse hind siis, kui see viia läbi iseseisvalt (ja kuidas seda teha) ning siis, kui lasta see töö ära teha remonditöökoja mehaanikutel.
Auto vahelduvvoolugeneraator on sisuliselt elektrigeneraator, mis hoiab auto aku laetuna ja võimaldab sellel anda pidevalt toidet auto peamistele elektrilistele koostutele. Ilma selleta tühjeneks aku kiiresti, sest sel poleks piisavalt energiat, et kõiki koostuid pikema aja vältel elektriga varustada. Vahelduvvoolugeneraator on kinnitatud mootori külge kronsteinide ja poltidega. Selle käivitab väntvõlli mehhanism ja seda veab rihm.
On laialt teada, et elektriauto aku kaal moodustab sõiduki kogumassist märkimisväärse osa ning et elektrisõidukid kipuvad olema samaväärsetest sisepõlemismootoriga autodest seetõttu raskemad.
Sõiduki akut võib julgusega nimetada mootori kõrval selle kõige olulisemaks osaks: kui aku ei tööta, siis ei tööta ka masin ise. Lisaks paigalseisvale sõidukile ei tööta sellisel juhul ka mitmed auto abisüsteemid, mistõttu on äärmiselt tähtis osata hädaolukorras oma sõiduki akut laadida. Käesolevas artiklis vaatame, kuidas oma auto akut laadida akulaadijaga, kuidas sõiduki akut laadida teise masina abil ja umbes milline võiks olla aku laadimisele kuluv aeg. Lisaks selgitame, miks on oluline pärast teise autoga aku laadimist sellega sõita, millised on erinevad autoaku laadijate funktsioonid ja kuidas akulaadijat ühendada.
Hõrendusandur mõõdab sisselaskekollektori rõhku enne seguklappi, et kaudselt arvutada välja rõhu ja mootori pöörlemiskiiruse suhte abil sisselastud õhukogus. See mõõdab rõhku sisselaskekollektoris ja edastab selle teabe elektrisignaalina mootori-juhtplokki.
Reeglina paigaldatakse see otse sisselaskekollektorile. Surve avaldab tavaliselt mõju piesoelektrilisele elemendile, mis seejärel annab elektroonilise vooluahela kaudu vastava väljundsignaali. See võib olla pulsilaiusmodulatsiooni signaal või elektriline pinge.
Auto tuuleklaas täidab mitmeid hädavajalikke ja iseenesestmõistetavaid ülesandeid, näiteks auto salongi, sõiduki juhi ja kaasreisijate kaitsmine tuule, sademete, UV-kiirguse kahjuliku mõju ja lenduva prahi eest. Aastatepikkuse arendamistöö tulemusena on autode tuuleklaase täiustatud erinevate lisafunktsioonidega, et tagada reisijatele kõrgem turvalisustase ja parandada ka klaasi enda tugevust ning vastupidavust mehaaniliste kahjustuste ning kulumise eest.
Valgus ja nähtavus on teie maanteeohutuse seisukohalt üliolulised. Tänapäeval on uutel autodel ksenoon- või LED-tuled. Halogeentuled on aga endiselt kõige levinumad ja neid kasutatakse umbes 80% kõigist autodest. Nad annavad intensiivset kollakasvalget valgust ja on väga odavad valmistada.
Kusagil teie mälu sügavustes võib olla peidus sõna lambda. Lambda tähistamiseks kasutatav sümbol λ võib teie mälu veelgi enam ergutada. Lambda on termin, mida kasutatakse matemaatikas ja füüsikas mistahes lainepikkuse tähistamiseks ning see on juba ammu olnud osa Eesti koolide õppekavast – kuid kuidas see teie autoga seotud on?
Uued infograafikud näitavad auto armatuurlaua tulesid. Saage riketele viitavate sümbolite kohta rohkem teada.
Selleks, et vähendada kütusekulu ja kahjulikke heitmeid sattumist atmosfääri, pakuvad autotootjad pidevalt uuenduslikke tehnoloogiaid, mis on disainitud mootori ja sellega seonduvate üksuste optimeerimiseks. Üks kõige edukamaid tehnoloogilisi lahendusi on Start-Stop süsteem, mis lülitab mootori lühikeste peatuste ajal välja, näiteks ummikutes või valgusfoori taga seistes. Meie artikkel on sellest, kuidas see toimib, millised on selle eelised ja puudused.
Uued esituled kiirgavad peaaegu alati eredat valgust. Paljud autojuhid panevad siiski tähele, et aja jooksul hakkavad need eespool olevat teed halvemini valgustama kui varem, silmad väsivad öösel sõites kiiremini ning liikluse hindamine nõuab suuremat tähelepanu. Siinkohal räägime, miks see juhtub, kuidas seda probleemi lahendada ja mis võib seda süvendada.
Kaasaegsed autod on varustatud mitmete elektrooniliste süsteemidega, millest igaühel on hoiatusindikaatorid. Kokku on autol üle saja indikaatorsümboli. Siin räägime neist detailsemalt. Alustagem märkidest, mis annavad teada, kas süsteem on sisse lülitatid või mitte.