Miks sidur libiseb?

Kas teile tundub, et teie sõiduk kiirendab aeglasemalt kui tavaliselt ja ületab mägesid raskustega? Ärge kiirustage otsima süüte või kütusetarne rikkeid: kui need sümptomid kaasnevad siduripedaali vabaliikumisega ning salongis on aeg-ajalt tunda ebameeldivat põlemise lõhna, on probleemiks tõenäoliselt siduri libisemine . Selgitame lähemalt, miks see juhtub, ja kuidas seda vältida.

Milline on auto siduri disain?

Süsteem on ette nähtud mootori ja käigukasti sujuvaks ja tõrgeteta lahti ühendamiseks teatud momendil: vahetades käiku, kohalt ära sõites või pidurdades. Tänapäeval kasutatakse kõige laialdasemalt hõõrdesidurit, kus pöördemomenti edastatakse hõõrdejõu abil. Üksuse võtmeelemendid on:

• Sidurikomplekt. See koosneb surveplaadist, kattest ja siduri vedrust. Kate on jäigalt mootorile kinnitatud. Katte ja surveplaadile kinnitamiseks kasutatakse spetsiaalseid vedrusid. Kui sidur töötab surutakse need kokku; kui sidur on lahti ühendatud, need vabastatakse ja tõmmatakse surveplaadi sidurikettalt tagasi. Surveplaat aktiveeritakse sidur vedru abil. Kui sidur on rakendatud, siis  on selle sõrmed vabas olekus ning sisemine osa surub vastu surveplaati, mis omakorda surub siduriketast mootori hoorattale.
• Siduriketas. See paikneb mootori ja surveplaadi vahel. See on hõõrdkattega metallist ketas, mille sisekate on kinnitatud neetide abil. Selle rummu sisemine läbimõõt on ühendatud käigukasti sisendvõlliga spliinide abil. Sujuv käiguvahetus ja vibratsiooni summutamine on tagatud summutusvedrudega. Kui sidur on rakendatud, surutakse komponenti hooratta külge, see tagab pöördemomendi ülekande mootorilt käigukastile.
• Survelaager. See asub üksuse pöörlemisteljel. See on ettenähtud summutusvedrude aktiveerimiseks. Mõnedes sõidukitel kasutatakse tõmbetüüpi vabastuslaagrit.
• Sidurikahvel. See kuulub siduriühenduse juurde ja kindlustab vabastuslaagri liikumise.

Süsteem toimib järgmiselt: kui pedaal on alla vajutatud, aktiveerib ühendus siduri vabastuskahvli, mis surub survelaagrit, liigutades seda mööda pöörlemistelje hooratta suunas. Survelaager aktiveerib siduri vedru, mis kokku surutakse, tõmmatakse surveplaadi pinnalt tagasi. Vedrud vabastatakse ja lõtvumise ajal tõmbavad need surveplaati sidurikettalt tagasi. Siduriketas liigub hooratta pinnalt eemale. Pöördemoment  enam ei edastata.

Sidur libisemine: kus on probleem?

Süsteemi õige töötamine oleneb siduriketta ja hooratta vahelisest hõõrdejõust. Kui hõõrdetegur mingil põhjusel vähendab, hakkavad kontaktpinnad libisema ning pöördemomenti ei edastata täielikult mootorilt käigukastile. Samuti on autol palju raskem ronida mäkke ja kõrgustikke ületada, sest käigukasti võllile edastatav jõud pole sõiduki liigutamiseks piisav.

5 kõige levinumat siduri libisemise põhjust

1. Kulunud või kahjustatud hõõrdkatted ja ketta pind. Ülemääraselt kulunud hõõrdkatteid ei suruta nende paksuse vähenemise tõttu piisavalt tugevalt hooratta vastu. Mehhanismi kompressioon ei ole piisav, et tagada selle elementide fikseeritud ühendus. Deformeerunud vooderdus surutakse hooratta vastu ebaühtlaselt.
2. Hõõrdkatte õliseks muutumine. See aitab kaasa kareduse vähenemisele. Madala hõõrdekoefitsiendi tõttu hakkavad kontaktelemendid libisema.
3. Nõrgenenud või kahjustada saanud siduri vedru. Kui vedru elastsus on vähenenud, sidurikettale pedaali vajutamisel rakendatud surve üksuse aktiveerimiseks piisav.
4. Siduri ühenduse rike. Mehhaanilise siduriga sõiduki välja veninud kaabel, kahjustatud kahvel, kummist komponentide paisumine või elementide tiheduse kadumine hüdroajamiga sõidukis, võib samuti siduri libisemist põhjustada, sest siduri vedru pingutusest ei piisa, et kindlustada kõrvalolevate osade fikseeritud kontakti.
5. Kompensatsioonimehhanismi kahjustused või kulumine. Reguleerimisrõnga või anduri vedru rikkest tulenevalt on kliirensi reguleerimine võimatu. See vähendab siduriketta alalhoiu rõhku.

6 soovitust vältimaks siduri libisemist

1. Üritage asendada süsteemi komponente komplektina. Surveplaadi, siduritketta, siduri vedru ja survelaagri keskmine tööiga on sarnane, ligikaudu 100 000 kuni 150 000 km. Selleks, et süsteem töötaks nii kaua kui võimalik, asendage alati komponendid komplektina.
2. Kontrollige sõiduki osade ja seadmete tihedust. Mootori või käigukasti madala kvaliteediga või kahjustatud tihendid, õli lekkimine sisendivõlli või väntvõlli tihendi vahelt ning hüdroajami tiheduse kadumine on hõõrdkatete õliseks muutumise põhjusteks.
3. Valige komponendid vastavalt oma sõidustiilile. Kombineeritud materjalist valmistatud hõõrdkattega standard sidur sobib rahulikumaks ja sujuvamaks sõiduks. Neil on optimaalne hõõrdekoefitsient, madal töötemperatuur ja need on odavad. Seevastu sportautosse sobib paremini spetsiaalne sidur, mis on loodud suurema koormuse talumiseks. Selle siduri vooderdus on valmistatud materjalidest, millele on lisatud süsinikku ja kevlari ning vase, alumiiniumi, malmi ja keraamika segu. See talub palju kõrgemaid temperatuure, on suurendatud kulumiskindlusega ja sobib agressiivseks sõitmiseks.
4. Kontrollige, et pedaali vabaliikumine oleks õigesti reguleeritud. Ebapiisav pedaali liikumine takistab siduri täielikku eraldumist. See põhjustab hõõrdkatte kiiremat kulumist ja siduriketta kooldumist.
5. Alati kasutage tootja poolt soovitatud töövedelikku. Ärge segage omavahel erineva koostisega vedelikke. Segamise tulemusena tekkinud agressiivsed ühendid või teatud vedelikeklassides sisalduvad komponendid võivad hüdraulilise siduri ajami hävitada.
6. Püsige järgnevate siduri kasutamise reeglite juures:
   • Kohalt startides, laske esmalt siduri pedaal lahti, et auto hakkaks aeglaselt liikuma, siis hoidke seda 2-3 sekundit poolelt alla vajutatud asendis ja alles siis laske täielikult lahti;
   • Ärge sõitke kohalt minema suurte pööretega;
   • sõites järsule mäele, pange sisse esimene käik ning vajutage aeg-ajalt piduripedaali, nii väldite komponentide ülekuumenemist.
   • Sõites läbi keerulisemate maastikuolude, näiteks lompidest, lumest või mudast, kasutage võimaluse korral puksiiri;
   • Sõidu ajal ärge puhake oma jalga pidevalt siduripedaali, nii väldite selle tahtmatut vajutamist;
   • Ärge koormake oma sõidukit üle, eriti sõites madala kvaliteediga teedel, sest see suurendab üksuse koormust suuresti.

Järeldus. Sidur libisemine on levinud rike, mis teeb autoga sõitmise mitte ainult ebamugavaks, vaid ka ohtlikuks. Kuid enamikul juhtudest võib autoomanik neid probleeme ennetada. Lihtsalt ostke kvaliteetseid komponente ja järgige ülevalpool mainitud soovitusi.