Sisukord
Mis on mootori kolb ja kuidas see töötab
Tänapäeval, mil elektriautod ja -sõidukid teevad aina kasvava kiirusega maailmas võidukäiku ning ka Eestis on elektrilisi sõidukeid tänavatel aina enam liikumas, oleme me tõenäoliselt sisepõlemismootori elupäevade lõpu alguses. Arvestades aga, kui laialt levinud see mootori liik veel endiselt on, on ehk huvitav vaadata, kuidas see täpsemalt töötab, uurides ühte selle väikest, aga olulist osa, millele tihti erilist tähelepanu ei pöörata - kolbi.
Kui juttu tuleb mootor autode varuosad, siis uuritakse enamasti ühe esimese asjana seda, mitu silindrit sõiduki mootoris on. Käesoleva artikli peategelane kolb asub silindris ning selle (ning ilmselgelt veel mitmete osade) osa liikumine ongi see, mis tekitab plahvatuse, mis sõidukit edasi viib. Enne auto mootorile uued kolvid liikumise selgitamist uurime aga pisut lähemalt, mis tüüpi kolbe olemas on ning milline on ühe klassikalise kolvi ülesehitus.
Et enne alustamist teemat võhikule pisut lihtsamaks teha, tasub teada, et mootor pole sugugi ainus koht, kus mehaanikas kolbe kasutatakse. Ka autot omamata puutume me igapäevaselt kokku esemetega, mis kasutavad oma toimimiseks kolbe. Heaks näiteks on isesulguvad uksed, mille sulgemiseks kasutatakse tihti gaasiamortisaatorit, mille sisemuses teevad õhk ning kolb koostööd, et uks survega sulgeda. Samal põhimõtted töötavad ka pumbad - sisuliselt kujutab ka tavapärane jalgrattapump endast piklikku silindrit, mille kolvi surumisel “kepsu” (ehk lihtsamini öeldes, pumba varre) jõul tühi rattakumm täitub.
MAHLE ORIGINAL Kolvid
82,5 mm, koos kolvirõngakandjaga, koos jahutuskanaliga
MAHLE ORIGINAL Kolvid
81,51 mm
MAHLE ORIGINAL Kolvid
70,4 mm
MAHLE ORIGINAL Kolvid
86,0 mm
Kolbide tüübid ja kolvi ehitus
Kolbide tüüpidest rääkides võib asi ruttu keeruliseks minna, sest erinevate liigituste põhjal on võimalik eristada isegi üle kümne erineva kolvitüübi. Kuna käesolevas artiklis anname kolvide tööpõhimõttest ja nende osadest vaid lühikese ülevaate, siis jääme kolme põhitüübi juurde, mida eristatakse teineteisest selle pinna kuju järgi.
Esiteks on olemas lamepeakolb, mille pea on, nagu nimigi ütleb, lame. Kuna lamepeakolvi pindala on kõigist kolmest kõige väiksem, on see kolvi tüüp hea võimalikult suure surve avaldamiseks. Teine mootori kolvi tüüp on nõguspeakolb, mille kuju on võrreldav taldrikuga, mille ääred tõusevad kergelt üles. Viimane ehk kolmas peamine kolvi tüüp on kumer kolb, mis on kupli kujuga; sellise ehituse eeliseks on kolvi pealse pindala suurendamine.
Kolvi ehituses eristatakse kolvipead, kolvipõhja, kolvirõngaid, kolvivart, kolvihõlma ja kolvirõngad mõõtu järgi. Kolvi alls on keps, mille alla jääb karter ning mis ühendab kolbi väntvõlliga. Just väntvõlli pöörlemine on see, mis liigutab kepsu, pannes kolvipea edasi-tagasi liikuma. Kolb libiseb töötakti käigus õhutihedalt mööda silindri siseseinu, tekitades survet ning kolvi ülemisse surnudseisu jõudes tekibki plahvatus, mis on sisepõlemismootori töö olulisim etapp.
Kolvirõngaste tähtsusest
Lähemalt tasuks siinkohale rääkida eelkõige kolvirõngastest, mis on pahatihti auto mootoriprobleemide puhul kurja juureks. Kolvirõngaid on samuti, tulenevalt nende ülesannetest, mitut eri tüüpi. Nende eesmärgiks kolvis on ühelt poolt õhu ja kütuse karterisse sattumise takistamine ja teiselt poolt üleliigse õli silindrisse sattumise takistamine. Kolvirõngaste purunemine või mõranemine on üks peamistest mootoriga seonduvatest probleemidest. Kui kolvirõngas lihtsalt kulumise käigus mõraneb, siis on selle tunnusmärgiks tihti auto summutist tulev paks, silmaga selgelt nähtav valge suits. Seda põhjustab õli, mis mõranemise tulemusel karterist põlemiskambrisse satub.
IPSA Kolvid
75 mm, kolvirõngastega
MAHLE ORIGINAL Kolvid
81,01 mm
MAHLE ORIGINAL Kolvid
77,01 mm
IPSA Kolvid
69,50 mm, kolvirõngastega
Hullem on lugu siis, kui kolvirõngas sootuks puruneb, sest see viib kiiresti silindriseina kahjustumiseni ning toob endaga tõenäoliselt kaasa kuluka mootoriremondi - kui teil on kahtlus, et teie auto kolbidega ei ole kõik korras, siis arvestage, et näiteks uued kolvid Toyota RAV4 jaoks on igal juhul odavam soetada kui kogu auto mootor maha kanda. Seega on tark hoida oma autol silm peal: kui te märkate summutist valget suitsu tulemas ning sõiduk kulutab tavapärasest rohkem õli, siis on aeg kiiremas korras auto töökotta parandusse viia.
Kolmest kolvirõngast on kõige pealmine surverõngas, olles seega kõige lähemal põlemiskambrile. Selle rõnga peamisteks ülesanneteks on plahvatuse käigus tekkivate gaaside lekkimise takistamine ning soojuse juhtimine kolvilt edasi silindri siseseintele. Libisemisrõngas jääb selle alla ning selle eesmärk on sisuliselt selle peal oleva surverõnga ja selle alla jääva õlirõnga ülesannete dubleerimine, et tõhustada kolvi tööd. Alumine ehk viimane kolvirõngas on õlirõngas, mis on väntvõllile kõige lähemal. Selle ülesandeks on pühkida töökäigu käigus üleliigne õli silindri siseseintelt.
Kui kolvirõngad on enamasti tehtud malmist või terasest, sis kolvid ise on tehtud üldiselt kergest alumiiniumsulamist - see võimaldab neil olla ühelt poolt äärmiselt vastupidav ja tugev, teisalt aga kaalult kerge.
Selle teema populaarseimad tooted: