Sisukord
1 Aprill 2024 Liiklusmärkide tüübid ja tähendused Eestis
Iga autojuht peab vähemalt kord elus liikluseksamiks endale põhjalikult selgeks tegema, mis on liiklusmärkide tähendused ja millised olulised liiklusmärgid igapäevases liikluses Eesti tänavatel ning teedel ette tulevad. Sealt edasi kipuvad märgid ja eriti nende erinevad tüübid pisut unustusse vajuma, sest kuigi sagedamini esinevad märgid püsivad kõigil meeles, kipuvad haruldasemad märgid pahatihti unustuse hõlma vajuma. Seetõttu kordame käesolevas artiklis üle selle, millised on Eesti liiklusmärgid ning millistesse erinevatesse rühmadesse need liigitatakse.
Eesti Liiklusseaduse alusel jagunevad liiklusmärgid kokku kaheksasse rühma ning neid kasutatakse liikluskorra kehtestamiseks, liiklusohust teavitamiseks või liikluses orienteerumise lihtsustamiseks. Nimetatud kaheksa märkide rühma on hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- ja mõjualamärgid, kohustusmärgid, osutusmärgid, juhatusmärgid, teeninduskohamärgid (siia lisandub alates 2017. aastast väike lisakategooria, sõjaväemärgid) ning viimaseks lisateatetahvlid. Erineva tähendusega liiklusmärke pole seejuures piiratud arv, vaid uusi tehakse aja jooksul juurde. Viimati juhtus see 2021. aastal, mil hakkasid kehtima viis uut erinevat liiklusmärki (sealhulgas näiteks isesõitvate autode eest hoiatav silt).
Toote number: 6403164
4,68 €
Hind sisaldab 22% KM, v.a saatmiskulud
Toote number: MER-MR-004
12,51 €
Hind sisaldab 22% KM, v.a saatmiskulud
Kuigi mõningates riikides on konkreetse kategooria märgid alati teatavat värvi, pole Eesti liiklusmärgid taustavärvi osas kategooriate viisi eristatavad. Ehkki üldiselt on samasse rühma kuuluvad liiklusmärgid sama taustavärvi ja/või kujuga, kuuluvad näiteks eesõigusmärkide alla väga erineva kuju ja taustavärviga märgid. Kõige laiemalt levinud taustavärviks Eesti liiklusmärkide puhul on valge ja sinine, kuid lisaks tuleb ette tuleb ka kollast, pruuni ning musta.
Kohati võivad liiklusmärgid olla aga ka harjumuspärasest värvist erinevat tooni. See teadmine aitab vältida olukorda, kus üllatava märgi nägemise järel tekib kole tahtmine salongi tahavaatepeegel või auto küljepeeglid kiigata, veendumaks, et silmad ei peta. Seega teadke näiteks, et kuigi teetöödest hoiatav kolmnurgakujuline liiklusmärk (number 158) on tavaoludes valge taustaga, siis teetööde piirkonnas võib sel samal märgil, ilma et selle tähendus muutuks, olla kollane taust - seda tehakse parema nähtavuse huvides. Sarnaselt võivad ka teised hoiatusmärgid teetööde piirkonnas kollase taustavärviga olla.
Teetööde piirkonnas võib sageli ette tulla veel üht erimärgistust - nimelt võib remonditööde alas olla erinevatele liiklusmärkidele risti peale tõmmatud keskelt oranž, mõlemast äärest must lint. Selline tähistus annab märku, et vastaval liiklusmärgil olev juhis, info või käsk ajutiselt ei kehti. Kuigi sellised liiklusmärgid on enamasti teetööde piirkondades, tuleb neid kohati mujalgi ette.
Liiklusmärgid ja tähendused
Esimeseks liiklusmärkide põhikategooriaks on hoiatusmärgid, mille eesmärk on lisaks hoiatamisele anda juhile infot esineda võiva ohu iseloomust. Selliste liiklusmärkide puhul on tihti nõutud, et autojuht oma sõiduki kiirust vastavalt kohandaks. Hoiatusmärgid on valdavalt kolmnurgakujulised, valge taustaga ning nende taust on valge. Samas kuuluvad siia liiklusmärkide kategooriasse ka raudteega ristumise kohta hoiatusi ja infot andvad märgid, mis on erandlikud esiteks selle poolest, et need võivad olla nii nelinurga kui ristikujulised ning teiseks on märgid 121 (“Üherööpmeline raudtee”) ja 112 (“Mitmerööpmeline raudtee”) paigaldatud mitte enne ohtu, vaid vahetult selle piirkonda.
Teise kategooria moodustavad eesõigusmärgid, mida kasutatakse - nagu nimigi ütleb - sõidujärjekorra reguleerimiseks erinevate teede ristumiskohtades. Kuigi siia liiklusmärkide kategooriasse kuulub vaid kuus silti, on nad väga eriilmelised: siia kuuluvad näiteks nii kõigile tuntud STOP-märk kui ka kollane peatee märk.
Kolmanda Eesti liiklusmärkide kategooria moodustavad keelu- ja mõjualamärgid. Keelavad liiklusmärgid kehtestavad teedel kehtivad keelde ning piiranguid, ühtlasi lõpetades või muutes neid. Kohati võivad keelumärgid aga puududa; neid ei paigaldata juhul, kui vastavad keelud on Eesti Liiklusseadusega sätestatud. Keelavad liiklusmärgid on enamasti ringikujulised, punase äärise ja valge taustaga ning mõjualamärgid nelinurksed.
Neljanda kategooria moodustavad kohustusmärgid, mille ülesandeks on kehtestada vajalik liikluskord. Kohustusmärgid on valdavalt ringikujulised ning sinise taustaga. Kujutised sellistel siltidel on peaaegu alati valged.
ALKAR Välipeegel
paremal, elektriline, soojendatav, koos temperatuurianduriga, kumer, vasakpoolse roolimise jaoks
Toote number: 6136364
27,11 €
Hind sisaldab 22% KM, v.a saatmiskulud
ALKAR Välipeegel
paremal, Paigaldus:Tross, kumer, vasakpoolse roolimise jaoks, parempoolse roolimise jaoks
Toote number: 6165853
26,17 €
Hind sisaldab 22% KM, v.a saatmiskulud
Toote number: 6432438
9,09 €
Hind sisaldab 22% KM, v.a saatmiskulud
Viies rühm koosneb osutusmärkidest, mis teatavad liikluskorra iseärasustest ning annavad infot erinevate objektide paiknemise kohta. Sellised liiklusmärgid on nelinurksed, kusjuures sõltuvalt nende asukohast (asulas või asulavälisel teel) võivad need olla kas sinist ja valget või siis musta ja valget värvi.
Kuuendasse Eesti liiklusmärkide rühma kuuluvad juhatusmärgid, mille ülesandeks on anda infot sõidusuundade kohta, hoiatada autojuhti sõidu iseärasuste eest ning anda teavet ümbersõidu teekonna kohta.
Seitsmenda liiklusmärkide kategooria moodustavad teeninduskoha- ja sõjaväemärgid, mis annavad liiklejatele teavet tee ääres ja läheduses paiknevate objektide kohta. Need sildid on nelinurksed ning valdavalt sinistes, mustades ja valgetes toonides.
Viimasesse Eesti liiklusmärkide rühma kuuluvad lisateatetahvlid, mis täpsustavad või piiravad seda täiendava liiklusmärgi või teksti mõju. Need tähised on lapiku nelinurga kujuga ning musta ja valget värvi.
Selle teema populaarseimad tooted:
