õhkpadi

Õhkpadi (turvapadi) on passiivse ohutussüsteemi element, mis on disainitud minimeerima vigastuste riski liiklusõnnetuse korral.

Õhkpadi tüübid

• Esimene tüüp. Tänapäeva autod on varustatud kahe esimese õhkpadjaga - juhi jaoks (paigaldatud rooli sisse) ning kõrvalistuja jaoks (paigaldatud esipaneeli ülaossa). Õhkpatjasid, mis avanevad olenevalt löögijõust kahes või enamas etapis, nimetatakse adaptiivseks. Eesistujate õhkpatju saab enamikul juhtudest välja lülitada.
• Külgmine tüüp. Enamik neist asub esiistme tagaosas. Mõned auto viimistlustasemed sisaldavad õhkpatju ka tagaistmete reisijatele. Kaasaegsed õhkpadjad koosnevad kahest kambrist - tugevamast ja pehmemast. Esimene on loodud vaagna kaitseks, teine – rindkerele.
• Põlve tüüp. Juhi oma on paigaldatud rooli alla, kõrvalistuja oma - kindalaeka alla.
• Kardina tüüp. Vastavalt auto mudelile ja viimistlustasemele võivad need olla paigaldatud nii katuse esiossa, kui ka tagaossa, samuti piilarite vahele.
• Keskmine tüüpi. See on paigaldatud esiistmete käetugedesse või tagaistmete seljatoe sisse.
• Jalakäija tüüp. Selle on loodud, et vähendada jalakäija vigastust autoga kokkupõrke korral.

Õhkpatjade tööpõhimõte

Õhkpadja komponendid on:

• elastne gaasiga täidetud kapsel;
• gaasigeneraator;
• juhtsüsteem.

Juhtsüsteemi elemendid on järgmised:

• juhtplokk;
• löögiandurid.

Süütelaeng ja tahke kütuse laeng on suletud gaasigeneraatori korpusesse. Kui andurid tuvastavad löögi, mille jõud ületab lubatud väärtuse, edastatakse juhtplokile signaal. Viimane analüüsib infot ning aktiveerib vajadusel vastavate õhkpatjade gaasigeneraatorid. Õhkpadjad on ühekordsed elemendid.