Kuidas käivitada mootorit külma ilmaga?

Paljud autoomanikud, kes kasutavad oma sõidukeid karmide talvedega piirkondades, leiavad end pidevalt olukorrast, kus külmas hooajal on mootorit raske käivitada. Hoolimata asjaolust, et autotootjad töötavad pidevalt sellega, et täiustada süsteeme ja tehnoloogiaid, mille eesmärk on mootor usaldusväärselt käivitada olenemata ümbritsevatest keskkonnatingimustest, juhtub ka nii, et mootorit pole üldse võimalik käivitada. Sellest artiklist saate teada, miks see juhtub ning kuidas ennetada transpordivahendist ilma jäämist.

6 faktorit, mis mõjutavad edukat mootori käivitamist ekstreemselt külma ilmaga

1. Eelsoojendus. See on eriti oluline diiselmootorite puhul, mida ei saa madalates temperatuuridel ilma eelsoojenduseta üldse käivitada.

Diiselmootorite kasutamise põhimõte põhineb kütuse kalduvusel ise süttida. Mootorisse sisenev õhk surutakse kokku, kuni selle temperatuur jõuab 700-900 ° C, mis on vajalik sissepritsitava kütuse süütamiseks. Külma ilma korral pole õhu kokkupressimisel sellist temperatuuri võimalik saavutada. Seepärast kasutatakse mootoris süüteküünlaid, et põlemiskambris olev õhk kiiresti soovitud väärtusteni tuua. Isegi ühe süüteküünla rike võib mootori käivitamisel probleeme põhjustada, seega tuleks neid kontrollida igal talvel.

Diiselmootoriga võrreldes on bensiinimootorid ümbritsevast temperatuurist vähem mõjutatud, sest nende mootorite kütus põleb süüteküünla poolt tekitatud sädemete abil. Siiski ei aurustu bensiini temperatuuridel alla -24 ° C; seetõttu võib bensiinimootoriga sõidukites homogeense kütuse-õhu segu moodustamiseks kasutada ka eelsoojendussüsteeme.

2. Aku seisukord. Et õhku teatud ulatuses kokku suruda on vaja suhteliselt tugevat aku laetust. Aku energia salvestamise võimekus oleneb suuresti ümbritsevast temperatuurist: kui aku mahtu +20 ° C juures võetakse, kui sada protsenti, siis -20 ° C juures väheneb see poole võrra ja -30 ° C juures - kuni 20% selle esialgsest väärtusest. Seetõttu ei pruugi kulunud või ebapiisava mahuga aku energia starteri käivitamiseks piisav olla. Peale pole talvel diiselmootoritega sõidukitel soovitatav kasutada akusid, mille käitusvool on alla 320 A.
3. Kütuse omadused. Kütuse koostis määrab ära selle aurustumise ja viskoossuse temperatuuri, sellepärast tuleb külmal aastaajal talvist kütust kasutada; see kehtib nii bensiini kui diiselmootorite puhul. Talvise klassi bensiin sisaldab madala keemistemperatuuriga süsivesinikke, mis aitavad kaasa kütuse-õhu segu tõhusamale moodustumisele ja põlemisele madalamal temperatuuril. Talvine diiselkütus ei kaldu kristalliseerumisele ja säilitab oma voolavuse ka külma korral. Diiselkütuse paksenemise temperatuuri saab vähendada spetsiaalsete lisandite abil, mis ka kütusest vett eemaldavad.
4. Kütuste toitesüsteemi käitusjärjestus. Kütusesegu efektiivne moodustumine nõuab kütuse head pihustamist. Sellepärast tuleb filtreid asendada ja pihustid puhastada õigel ajal. Veenduge, et kütusepaak oleks alati täidetud: pooltühjas paagis moodustub kondensaat palju kiiremini. Madalal temperatuuril võib see külmuda, selle tulemusena võib pump puruneda, kütusetorud ummistuda ja ilmneda teised vead.
5. Õli viskoossus. Paksem määrdeaine liigub mööda määrdesüsteemi kanaleid aeglasemalt. Sellega kaasneb mitte ainult mootorikomponentide kiirendatud kulumine, vaid ka suurema jõuüksuse koormus. Selleks, et mootori käivitamist külma ilmaga lihtsamaks muuta kasutage ainult õige viskoossusastmega õli.
6. Surve mootori silindrites. Selleks, et tagada kütuse süütamiseks vajaliku rõhu peavad põlemiskambrid olema tihedad. Alanenud rõhk kasvõi ühes silindris muudab auto käivitamise külma ilmaga palju keerulisemaks.

7 AutoDoci soovitust, mis aitavad teil mootorit isegi äärmiselt külma ilmaga käivitada

1. Selleks, et suurendada kütusesüsteemi rõhku töötasemeni tühjendage see õhust. Seda meetodit saab kasutada ainult süütega kütusepumbaga sõidukites. Süsteemi puhastamiseks keerake süütevõti kaks pööret, nii aktiveerite kütusepumba, seejärel lülitage süüde mõne sekundi pärast välja. Oodake pool minutit ja korrake. Siis proovige käivitada mootorit starteriga.
2. Soojendage aku üles. Pärast pikemaajalist parkimist lülitage mõneks minutiks sisse kaugtuled, lähituled või auto kütteseade. Pärast lühikest soojendamist suureneb aku maht ja sisselaskevoolu intervall kasvab. Vahetult enne mootori käivitamist lülitage aku säästmiseks kõik elektrilised seadmed välja.
3. 3. Soojendage põlemiskamber üles. Seda meetodit saab ainult diiselmootoriga sõidukite puhul. Lülitage süüde sisse, oodake, kuni süüteküünalde hoiatustuli armatuuril kustub, siis  keerake süüde välja. Korrake seda tegevust mitu korda järjest. Süüteküünalde töö viib põlemiskambri kiiresti vajaliku tasemeni.
4. Kontrollige ja vajadusel puhastage aku klemmid. Tänu elektriskeemide ebapiisavalt usaldusväärsetele kontaktidele kontaktide takistus, mis vähendab jõudlust ning mootori käivitamine muutub võimatuks.
5. Vajutage siduripedaali kuni lõpuni. Käesolev soovitus kehtib ainult manuaalse käigukastiga sõidukite puhul. Ühendades mootori käigukasti küljest lahti vähendate koormust ja võimaldate mootoril palju kergemini käivituda.
6. Ärge kasutage starterit rohkem kui 10 sekundit. Vastasel juhul võib starter puruneda. Kui mootor ei käivitu pärast esimest katset, proovige mõne minuti pärast uuesti.
7. Kasutage kiiret mootori käivitamise pihustit. Need on saadaval tootjatelt nagu Liqui Moly, Presto, Mannol ja teised ettevõtted. Need pihustid sisaldavad estreid, mis süttivad madalamatel temperatuuridel kui kütus. See tagab kütuse süttimise mitte ainult külma ilmaga, vaid suure niiskuse, madala aku laetuse või sädemete ebapiisavalt efektiivse moodustuse puhul. Kasutades neid tooteid on väga oluline järgida täpselt tootjapoolseid juhiseid: pihustades liiga palju spreid õhu sisselasketorru võib mootorit kahjustada.

Järeldus. Selleks, et käivitada mootorit äärmiselt külma ilma korral probleemideta valmistuge külmaks hooajaks varem. Selleks vahetage suvine õli talvisega, paigaldage uus õlifilter, loputage kütusesüsteem läbi, kontrollige aku elektrolüütide tihedust ning vajadusel ostke suurema mahuga aku. Kontrollige ka hõõgküünalde või süüteküüniste seisukorda, mootorit ning sellega seotud süsteemide õiget töötamist. Lisaks kontrollige generaatori rihma pinget, sest generaatori efektiivsus määrab aku laadimise tõhususe. Pidage meeles: ainult sõiduki süsteemide nõuetekohane toimimine tagab kindla sõiduki käivitamise olenemata ilmastikuoludest.