Sisukord
Mis on diferentsiaal ja miks seda lukustada?
Kindlasti on iga autojuht kunagi vähemalt korra kuulnud sellist sõna nagu “diferentsiaal”. Olgu see siis mõnes internetis nähtud videos, sõbra poolt lausutuna, autoajakirjas või halval juhul autotöökojas mehaaniku poolt lausutuna ettevõetavatest parandustöödest ülevaadet saades. Aga et tegu pole kõige levinuma autoteemalise terminiga ja pehmelt öeldes ei kuulu auto diferentsiaali remondikomplekt just iga autoomaniku tööriistade komplekti, siis ei tea mitmed inimesed, mida see süsteem teeb, kus see asub, mitu diferentsiaali autol on ning kas ta sõidukil üldse käigukasti diferentsiaal on. Käesolevas artiklis uurime muu hulgas seda, mis on diferentsiaal, kas see on olemas kõigis autodes, milleks seda kasutada, millised autod seda kasutavad ning mis on diferentsiaali puudused ja eelised. Seejuures üritame kõiges tehnilises jääda võimalikult lihtsaks ja kergestimõistetavaks, sukeldumata liialt autotehnika spetsiifikasse, et võimaldada teemast lühidat ja kõigilemõistetavat arusaama.
Kas diferentsiaale on vaid üht tüüpi?
Alustame kõige peamisest ehk sellest, milliseid auto diferentsiaale olemas on ning millistest vairantidest käesolevas artiklis juttu tuleb. Lühiduse huvides räägime siinkohal vaid kahest peamisest tüübist: avatud diferentsiaalist ja lukustatavast diferentsiaalist. Kui jääme põhitõdede juurde, siis pole meil vaja laskuda sügavamale sõna- ja mõisteterägastikku, mis koosneb sellistest nähtustest nagu tigudiferentsiaal, jaotusdiferentsiaal, ebavõrddifrerentsiaal, nukkdiferentsiaal, koonusdiferentsiaal jne.
Kas minu autol on diferentsiaal?
Kui te osalete igapäevaliikluses vähegi tavanormidesse mahtuva sõidukiga, siis võib kindla peale öelda, et teie autol on vähemalt üks diferentsiaal. Juhul, kui te igapäevaselt sõidate aga ringi näiteks trammi või kardiga, siis see nii olla ei pruugi. Küll aga võib teie autol olla rohkem kui üks diferentsiaal, näiteks siis, kui te sõidate linnamaasturi, maasturi või maastikusõiduautoga. Üks neliveoga auto diferentsiaal asub esiteljel, teine tagateljel ning suure tõenäosusega üks keskel (seda nimetatakse keskdiferentsiaaliks), seega võib teie sõidukil olla neid suisa kolm tükki. Vahemärkusena olgu öeldud, et maasturi toomine näiteks polnud juhuslik, sest järgmises lõigus tuleb juttu autodest, mis kasutavad diferentsiaalilukku ning jällegi, kui te just igapäevaselt ei sõida ringi ralliauto või ringrajasõiduautoga, siis on teie autol lukustatav diferentsiaal tõenäoliselt sellisel juhul, kui see auto on muuhulgas mõeldud raskemat sorti maastiku läbimiseks.
Milliseid diferentsiaale peamiselt autodes kasutatakse ja kus need asuvad?
Jäämaks, nagu eelnevalt eesmärgiks seatud, vaid kõige lihtsamat tüüpi auto diferentsiaalide juurde, kirjeldame järgnevalt kahe peamise funktsiooniga diferentsiaali: avatud diferentsiaal ja lukustatav diferentsiaal. Avatud diferentsiaal on pea igal sõidukil, vaid teatud spetsiaaleesmärkidel kasutatavad autod omavad püsivalt blokeeritud, näiteks kinnikeevitatud diferentsiaali, mida kasutavad muuhulgas driftimiseks mõeldud eritarbeautod. Kui te aga sõidate igapäevaselt maasturiga või linnamaasturiga, siis on peaaegu kindel, et teie autol on vähemalt teatud tüüpi lukustatav diferentsiaal. Maastikuautol võib tegelikult olla, nagu öeldud, suisa kolm diferentsiaali: esidiferentsiaal, tagadiferentsiaal ja keskdiferentsiaal. Viimase ülesanne on teatud rasketes olukordades maastikul tagada, et kõik neli auto ratast pöörlevad sama kiirusega. Auto diferentsiaalikarbid asuvad sõiduki põhja all, vastava telje keskpunktis ning meenutavad välimuselt metallist liitmikke või laiendeid.
Mis on diferentsiaal ja mida diferentsiaal võimaldab teha?
Lühidalt öeldes on diferentsiaali ülesandeks kas võimaldada või mitte võimaldada auto ühel teljel olevatel ratastel erineva nurkkiirusega pöörelda. Avatud diferentsiaal võimaldab näiteks kurvi läbides pöörelda sisekurvi jääval rattal vähem kui väliskurvi jääval rattal. Kui sama auto diferentsiaal aga lukustada, siis on tulemuseks see, et mõlemad teljel asuvad rattad pöörlevad mistahes tingimustes sama kiiresti.
Milleks on diferentsiaal hea ja miks see lukustada?
Tavatingimustes sõitva auto puhul on avatud diferentsiaal õige valik, sest see võimaldab sisekurvi jääval ja seega lühemat teekonda läbival rattal mitte lohiseda. See tagab parema autotunnetuse, väldib üleliigseid pingeid jõuülekandesüsteemis ning aitab ka rehvidel paremini vastu pidada. Kui te sõidate aga näiteks oma BMW linnamaasturiga nädalavahetusel loodusesse ning kohtate seal pehmelt öeldes raskesti läbitavaid teid, siis on teil mõistlik enne takistuste läbimist oma BMW diferentsiaal lukustada, sest see lukustab rataste pöörlemiskiiruse teineteisega samaks ning nii on teie maasturil pidev vedamine isegi siis tagatud, kui üks auto ratas maast tõusma peaks või sellel pole head haardumist. Nii aitab diferentsiaalilukk teil autoga pääseda ka sellistesse kohtadesse, kuhu muidu pärale jõudmine problemaatiline võiks olla. Samas maanteel aktiivse diferentsiaalilukuga sõitmine koormab üleliigselt sõiduki veosüsteemi ning sunnib sõiduki rehve ja rattaid kurvide võtmisel lohisema.
Selle teema populaarseimad tooted: