Sisukord
Põikstabilisaator: rikked ja nende tunnused
Alahinnatud ja sageli tähelepanuta jäetud põikstabilisaator on kaasaegsete auto vedrustussüsteemide kriitilise tähtsusega osa, mis mõjutab oluliselt teie sõiduki juhitavust ja stabiilsust kurvides või suurel kiirusel manöövrite sooritamisel. Hoolimata oma lihtsast ehitusest võib katkine või vigane põikstabilisaator põhjustada märgatavaid erinevusi sõiduki juhitavuses, mis raskendab kurvide läbimist. See võib olla ohtlik, eriti suurel kiirusel liikudes. Optimaalse jõudluse ja ohutuse tagamiseks on oluline, et te kontrolliksite oma auto põikstabilisaatorit korrapäraselt ja lisaksite auto vedrustussüsteemi ülevaatuse oma tavapärase hoolduse ja kontrolli sekka.
Mida põikstabilisaator teeb?
Põikstabilisaatori (mida tuntakse ka stabilisaatorvarda ja stabilisaatori nime all) peamine eesmärk on vältida autokere liigset kaldumist kurvi läbides. Kui sõiduk hakkab pöörama, nihkub selle kaal loomulikult kurvi välisküljele, mis põhjustab sõiduki kaldumise või „rullamise“ küljele. Kui autokere kaldub liialt, siis võib see negatiivselt mõjutada rataste omavahemist joondumist ja vähendada haardumist. Stabilisaator ühendab omavahel mõlemad teljel olevad vedrustuse pooled, hoides autokere maaga paralleelsena ja suunates jõu ühelt küljelt teisele, vähendades seega kere kaldumist. Samas on see ehitatud sellisel moel, mis aitab vähendada vedrustuse vedrude jäikust. Kõige lihtsamal kujul on see osa U-kujuline terasvarras, mis on vedrustusega ühendatud pukside ja stabilisaatori varraste abil. Erinevad mudelid võivad erineda kuju ja tugevuse poolest. Võimastel sõidukitel võib olla ka aktiivne põikstabilisaatorisüsteem. Sellisel juhul reguleerivad mootor või hüdraulilised ajamid automaatselt reaalajas väänet mõlemal pool stabilisaatorit.
FEBI BILSTEIN Stabilisaatorikomplekt
Esisild
MEYLE Stabilisaator, æassii
Tagasild, koos kammitsatega, koos kummlaagriga
FEBI BILSTEIN Stabilisaator, æassii
Esisild, kummilaagritega
H&R Stabilisaatorikomplekt
Borsehung Stabilisaatorikomplekt
esisild mõlemapoolselt
Levinud probleemid ja nende põhjused
Kulumine: kuigi põikstabilisaator on sageli kavandatud nii, et see peaks sama kaua vastu kui auto ise, ei ole haruldane ka see, et vardad ja kummist puksid kuluvad, nende töökord halveneb või nad korrodeeruvad aja jooksul. Selle tulemusena lõdveneb vastav osa ja muutub vähem tõhusaks. Need osad on üldiselt vähem vastupidavad ja võivad vajada väljavahetamist juba pärast 100 000 km läbimist.
Liiale minemine: võiks ju eeldada, et mida paksem või jäigem on stabilisaator, seda rohkem raskust see talub ja seda suurem on selle võime vähendada autokere rullamist. Selle läbimõõdu või jäikuse suurendamine toob endaga kaasa ka enam ala- või ülejuhitavust sõltuvalt ajami tüübist ja sellest, kas see asub sõiduki ees- või tagaosas. Põikstabilisaatori tuunimine peab toimuma matemaatilise täpsusega ja alati on oht sellega liiale minna. Kui vedrustus on liiga jäik, siis võivad rehvid kaotada haardumise, muhud tees annavad endast rohkem märku ja sõiduki üldine stabiilsus võib langeda.
Rikkis põikstabilisaatori varda või puksi tunnused
Kolisev või kõrisev heli. Kui te märkate sõites rataste lähistelt kostuvat kolisevat, kõrisevat või kraapivat heli, siis võib põhjuseks olla katkine varras või puks. Näiteks kui stabilisaatori varras murdub, siis pole stabilisaator enam kindlalt kinni ja võib vastu sõiduki teisi osi pekslema hakata. See võib olla rohkem märgatav kurvides ja käänakutel. Halb juhitavus või halb roolitunnetus. Stabilisaatori vardad on lisaks kinnitatud alumise õõtshoova külge ning seega on neil kuludes otsene negatiivne mõju rooli- ja sõidutunnetusele. Kui stabilisaator ei ole korralikult kerega ühendatud, siis ei suuda see tõhusalt takistada kere kaldumist ja sõiduk võib teelt kõrvale kalduda või küljelt küljele kõikuda. Juhil võib seetõttu olla märgatavalt vähem kontrolli auto üle. Silmaga nähtav kulumine. Viimaseks tunnuseks on kulunud välimus; üks lihtsamaid märke, mida on võimalik silmaga märgata vedrustuse visuaalset kontrolli läbi viies. Märgata võib olla kõvaks läinud ja pragunenud pukse ning lisaks võivad need kulumise tagajärjel olla pisut deformeerunud. Sellised osad tuleb viivitamatult välja vahetada.
4 kas rikkis põikstabilisaator mõjutab minu tehnoülevaatust?
Kulunud puksid ja vardad või lahtine põikstabilisaator on vaid mõned vedrustusega seotud probleemid, mis võivad põhjustada teie sõiduki tehnoülevaatusel läbikukkumise, sest selliste probleemidega kaasneb turvarisk. Ehkki vigase stabilisaatoriga on endiselt võimalik sõita, on kõige ohutum see võimalikult kiiresti välja vahetada või see ära parandada, et vältida õnnetusi või kulukat tehnoülevaatusel läbikukkumist.
Selle teema populaarseimad tooted: